Tallinn

Tartu

44. Atlantis
45. Volga

Parnu

50.?

Veiniklubi

Lorenzo Inga

Meie sajandil, kui alkoholijookide turg on suurimate tootjate vahel juba täielikult jagatud ja poodide veiniriiulid säravad meile tuttavatest kaubamärkidest, on täieliku komplekti uudistoodete ilmumine ühelt tootjalt väga harv nähtus - seega väga huvitav. Jutt on Lorenzo Inga Selection jookidest, millega mul õnnestus tutvuda, saades info ja näidised vahetult tootja käest ning samuti hiljuti Tallinnas ja Riias toimunud näitustelt. Ruttan lisama, et kõiki neid jooke müüakse aktiivselt Eesti kauplustes ning paljud meie baarid ja ööklubid harjutavad oma külastajaid uute Euroopa moesuundadega. Enne kui minna iga minu poolt soovitatud joogi kirjeldamise juurde teen väikese ekskursiooni peamise joogi tootmise tehnoloogia juurde.

Loe siit >>

Soovitame

GOODWIN on Tallinna ainus tõeline steak house

Praegusel kriisiajal, mis mõjutab palju ka restorane, käivad kuulujutud veel nii mõnegi söögikoha sulgemisest. Tartu mnt 43 ja FR Kreutzwaldi 24 ristmikul avati aga hoopis uus restoran – see sündmus lükkab jutud kriisist veenvalt ümber. Restoranist GOODWIN The Steak House ja selle kontseptsioonist vestlesime selle juhataja Janar Laasiga: "GOODWIN The Steak House on ainus klassikalise Ameerika liharestorani kogemustel ja traditsioonidel põhinev restoran Baltimaades ja Skandinaavia riikides. Selle Eesti jaoks ainulaadse restoraniprojekti algatajateks on oma ala asjatundjad, kes teavad täpselt, missugune peab olema üks TÕELINE liharestoran..."

Loe siit >>

Restoran St. Olav

Kaunis, avaras ja valgusküllases saalis on kõrged laed ja veneetsia aknad; kord kõlas siin vana muusika, võeti vastu suursuguseid külalisi, daamid ja härrad keerlesid valsihoos - saal on kui loodud suurejooneliste ballide ja dineede korraldamiseks. Meie peakoka meisterlikkus, meie professionaalne teenindus ja ammuste aegade imepärane võlu muudavad Teie sündmuse meeldejäävaks! St Olavi restoranis on erinava suurusega banketisaale, mis mahutavad 15 kuni 120 külalist...

Loe siit >>

Restoran Olevi Residents

Restoran “Olevi Residents” on maitsekülluse näide. Meie restoran asub vanalinna ühel kõige maalilisemal tänaval Olevimägi 4. Siin töötavad Skandinaaviamaade parimad kokad, kes on rõõmuga valmis pakkuma Teile meeldivat maitsenaudingut Teie poolt tellitud roogadest. Kõikvõimalike vürtsitaimede ja juurte maitse ühendamine meie retseptides teevad rõõmu ka kõige nõudlikumale kliendile. Restorani menüüs on suur hulk taimetoite maailma kõige erinevamatest köökidest. Veinikaart aga pakub mitmekesist erinevate maade veinivalikut. Igast maast oleme kasutanud ainult kõiki kõige paremaid toiduretsepte ja veine. Meie restoran koosneb kolmest saalist, kusjuures iga saal on kujundatud erinevas ja omapärases stiilis. Meie restoran sobib suurepäraselt ka kõikvõimalike pidulike sündmuste tähistamiseks, olgu see siis uhke pulm või intiimne perekonna õhtusöök. Meie restoranist saab tellida ka toitlustamist väljasõiduga...

Loe siit >>

Restoran Ecoland

Restoranis pakuvad Sankt-Peterburgi köögimeistrite poolt väljaõppesaanud kokad vana-vene köögi retseptide järgi valmistatud roogasid. Teie käsutuses on aastaringselt vanaaegses stiilis sisustatud vana-vene restoran, koos veranda ja kaminaga. Vanaaegse kujundusega interjöör, abivalmis personal, puhkuseks sobiv atmosfäär võimaldab Teil nautida meie kokkade meisterlikkust...

Loe siit >>

Moodne Eesti Köök

Uus moodsa eesti köögi pakkuja – restoran MEKK asub Tallinna vanalinna serval Suur-Karja tänaval. See sajandite hõngu kandev, kuid linna ühe tuiksoone lähedal olev ja niimoodi eri ajastuid siduv asukoht on omamoodi sümboolne. Saame ju eesti köögi mõtestamisel õige otsa peale siis, kui taipame, et eestlane on endasse koondanud parima kõigilt neilt rahvastelt, kellega on sajandite vältel koos elanud. Rootslaste rahulikkus, taanlaste terve mõistus, sakslaste sihipärasus ja venelaste veendumus oma käidava tee õigsuses pesitsevad igas eestlases. Eesti köök on samuti teistelt rahvastel üle võtnud parima, lisanud sellele oma ainuomase nüansi ja püüdlemise täiuslikkuse poole ning on tänu sellele äärmiselt põnev ja mitmekesine...

Loe siit >>

Veiniklubi

Albert Pitaud salajased varud

Enne Esimesse Maailmasõtta minekut peitis, Albert Pitaud, kuulsa konjakimaja Pitaud rajaja, kõik konjakipiirituse tagavarad salapeidikutesse. Naasnud sõjast otsustas ta need üle anda oma järglastele. Täna, sajandi möödudes, on see pärand saabunud tagasi Albert Pitaud kaubamärgi all, austades tema mälestust ning jagades meiega seda harva esinevat väärtust. Eelmisel nädalal oli meil õnn tutvuda nende konjakite unikaalsete maitsetega restoranis Fahle, kus praegune Pitaud konjakimaja omanik Xavier BONNARME koos abikaasa Chiara Mirabile’ga ja manager Corinne Delavie korraldasid õhtusöögi koos degustatsiooniga. Enamik Pitaud konjakitest valmistatakse Ugni Blanc viinamarjadest, mida on kasvatatud Petite Ghampagne ja Borderies regioonides, mis annavad neile suurepärase täiusliku ja peene maitse, aga ka kõrge happelisuse ja madala alkoholi sisalduse selles viinamarja sordis, mis sobib ideaalselt destilleerimiseks. Konjaki piiritus valmistatakse traditsioonilise meetodiga – valge veini kahekordse läbiajamise viisil, mida valmistatakse novembrist kuni märtsini Puatu Charant destilleerimise mahutites (tankides)...

Loe siit >>

Veiniklubi Servaalil külas

Küllakutset saada on alati meeldiv. Eriliselt meeldiv on see aga siis, kui teie tihedalt alkoholiga seotud väljaande kutsub külla üks Baltimaade piirkonna suurimaid hulgimüügiettevõtteid. Jutt on Soome äriühingust Servaali, mis tegutseb aktiivselt Baltimaade turgudel ja esindab siin suurimaid alkoholikaubamärke. 2007. aastal oli äriühingu käive üle 15 000 000 euro. Firma esindatavaid kaubamärke müüdi 8000-s Soome ja rohkem kui 650-s Eesti müügikohas. Jutt ei ole ainuüksi kauplustest, vaid ka restoranidest, baaridest ja muudest sarnastest kohtadest. Soome riiklikus alkoholimonopolis Alko müüdavate alkohoolsete jookide hulgas on üle saja Servaali esindatava kaubamärgi. Külastasime firma Servaali Eesti rohkearvulise delegatsiooni koosseisus koos äriühingu teiste partneritega Eestist ja Lätist Servaali iga-aastasi pidustusi, mis toimusid ühes Helsingi kõige vanematest ja kaunimatest majadest. Peoprogramm koosnes ametlikust osast, mille käigus kogu maailma joogitootjad esitlesid oma tooteid, ja mitteametlikust osast, kus kokkutulnutele esines tuntud muusikakollektiiv Boston Promenade...

Loe siit >>

„Mina olen Antoine Braastad, proovige minu konjakit!“

Möödunud neljapäeval Tallinnas kuulsid paljud Stockmanni külastajad just seda fraasi: 

„Mina olen konjakimaja omanik Antoine Braastad, proovige minu konjakit!“ 

Just nii lihtsalt ja samas ka originaalselt esitles Tiffoni konjakimaja pärija, omanik ja kommertsdirektor esimest korda Tallinnas BRAASTADi kaubamärki. 

Veiniklubi kutsel osalesid degustatsioonil ka meie väljaande lugejad ja tavalised kaubamaja külastajad. Kuidas see kõik tegelikult toimus, näete meie fotoreportaažist:

Loe siit >>

50 restorani, mida soovitame külastada

Kutsume osalema žüriis

Kas Te olete kunagi mõelnud sellele, kuidas valivad meie maad külastavad inimesed välja restorani, milles lõunatada või õhtust süüa? 

Kui Eesti põliselanikel või nendel, kes elavad siin juba küllalt kaua, on võimalus tutvuda restoranide reklaamiga, kuulata sõprade ja tuttavate soovitusi, siis statistika järgi Eestis üheks-kaheks ööks peatuvatel välismaalastel sellised võimalused puuduvad. Seepärast usaldavad nad põhiliselt selles küsimuses ebakompetentsete hotelli administraatorite ja taksojuhtide soovitusi. 

Oleme siis külalislahked võõrustajad ja koostame just neile mõeldud viiekümne restorani nimekirja, mida soovitame külastada...

Loe siit >>

Veiniklubi

Cinzano – 250 aastat!

On selliseid alkohoolsete jookide kaubamärke, mis on minu põlvkonnakaaslastele, nii imelikult kui see ka ei kõlaks, tuttavad juba lapsepõlvest. Ning seda mitte seetõttu, nagu oleksime hakanud liiga vara alkoholi vastu huvi tundma, vaid sellepärast, et need jäid meile oma erksate etikettide tõttu alatiseks teadvusse kui lääneliku, luksusliku elu sümbol. Nende hulka võib kahtlemata lugeda ka Cinzano. Sel aastal tähistab Cinzano firma oma asutamise 250. aastapäeva. Selle märkimisväärse sündmuse auks otsustasime meenutada või siis uuesti avastada selle unikaalse kaubamärgi sünnilugu. Cinzano perekonna lugu algab väikeses Torino lähedal asuvas Pecetto-nimelises linnakeses. See on päikseline ja tuulte eest kaitstud linn, mis sobis lausa ideaalselt puuviljade ja viinamarjade kasvatamiseks, et valmistada nendest veini...

Loe siit >>

Restoran

Dominic hellitab hõrgutistega

Õdusasse Dominici restorani astudes on valida, kas veeta aega kohvikupoolel või restoraniosas. Eelistame viimast, kuid lubame kindlasti kunagi tagasi tulla ning siis mugavatele diivanitele naaldudes kohvi ja tordilõiku nautida. Kui oleme lumivalge linaga kaetud laua taga istet võtnud, haarab pilk kohe põnevalt kujundatud lage. Ehedatele puittaladele on õrnades, ent üsna kirgastes toonides joonistatud lillemotiivid, mis sobivad kenasti kokku seinaorvadest paistva tellismüüriga. Sisehoovi poole jääva akna ees on raudvarbadest võre. Meeleolu loovad mahedat romantilist valgust kiirgavad seinalambid ja hubisevad küünlaleegid. Taustamuusika eest hoolitseb läikivvalge klaver, mis musitseerib omapäi. Vaevalt oleme jõudnud menüü läbi sirvida ja otsused langetada, kui lauale tuuakse külm tomatisupp. ĢPeakokk saadab tervitusi,ģ selgitab lahke ettekandja. Väga meeldiv! Vürtsikas värske supp maitseb mõnusalt, kiidusõnad kokale!

Loe siit >>

Maharajas jääb eksootika leidmata

Tallinna vanalinnas asuva India restorani Maharaja hiljuti avatud teine korrus ehmatab esiti oma julgete värvide ja lopsakate sisekujunduselementidega, ent mõjub rõskel ja süngel aastaajal siiski hästi. Taustaks mängisid kaks telerit indiapärast rütmikat tantsumuusikat. Tumepunased kuldsete tuttidega kardinad ja nikerdatud seinakaunistused ning aknast avanev jõuluturu sagin moodustasid toreda terviku ja tõid ammuigatsetud jõulumeeleolu veidigi lähemale. Nurinanoote tekitasid ja üldist luksuslikku meeleolu pärssisid aga laudadel vaasidel olevad punased võltsilt mõjuvad kunstroosid. Olen viimasel ajal korduvalt kogenud, et enne toite tuuakse lauale kohv, mida hea meelega naudiks hiljem koos magusroaga. Kas tõesti peab alati täpsustama, et soovin kohvi hiljem? Nördima pani ka see, et suhkur polnud laual toosis, vaid alustassile pandi paberisse pakitud suhkrutükid. See sobib ehk kiirtoidukohas, mitte aga peenes restoranis.

Loe siit >>

Kõrgust trotsiv Vertigo pakub maitsvaid elamusi

Vertigo (inglise keeles peapööritus, kõrgusekartus) avamist oodati kui valge laeva saabumist meisterkoka Imre Kose restoran pidi uksed lahti lööma juba pea aasta tagasi. Nüüd lõpuks on laevuke randunud ja oodatuim söögikoht pakub elamusi. Kõrghoone üheksandal korrusel asuv Vertigo on jagatud kolme ossa ā la carte restoran, kahel tasapinnal asuv brasserie- ja lounge- sektsioon ehk kerge eine ja kokteili kohvik. Suundume seekord brasseriesse. Interjöör on tagasihoidlik ja kena, kuid mitte midagi erilist. Lauad asuvad pisut liialt lähestikku ja muusika ei summuta kaaseinestajate vestlust. Teenindus on Vertigos kiire ja hea. Aga nagu kõrvallauast tabavalt öeldi: menüü nagu oleks eesti keeles, kuid toitude nimedest arusaamiseks tuleb sõnaraamat appi võtta...

Loe siit >>

DuNordis saab nautida ausat Eesti toitu

Tartu südalinnas kiiret ja korralikku lõunat ihkav inimene võib kartuseta valida kaubahalli ülemisel korrusel avatud Cafe DuNord Centrali. Samasse kohta võib aga suunduda ka see, kes soovib toidukohas pikemalt istuda. DuNordi söögivalik on suurepärane kodumaise toidu reklaamikampaania. Enamus pakutavast on keskmisele eestlasele tuttav juba lapsepõlvest kartul, lihatükk, salat ja kaste, magustoiduks mingi kisselliga asi. Muidugi märksa paremas teostuses kui meile lasteaias lauale toodud road. Ei mingeid vokke, risotosid ega paellasid, sellest hoolimata aga päris rikkalik valik. Et tegu on söökla põhimõttel tegutseva kohaga, saab oma prae ise kokku kombineerida: valida liha kõrvale keedu-, ahju- ja friikartuli ning kartulipüree vahel. Ka kastmeid ning salateidki on mitu.

Loe siit >>

Peidupaik argipäeva eest

Tallinnas tegutsevad juba mõnda aega küüslaugurestoran, juusturestoran ja kalarestoran. Puuviljadest sai esimese Ģomaģ restorani õun. Äge konkurents Tallinna restoraniturul sunnib omanikke nuputama, kuidas silma paista ja meelde jääda. Enam ei piisa vaid heast asukohast ja toidust, lisaks peab olema midagi, mis teistest selgelt eristab ja külaskäigu meeldejäävaks muudab. Uue restorani Meister Michel omanikel on õnnestunud see Ģmidagiģ leida. Korraliku kodutöö tulemusena on teada saadud, et kunagi kuulus see Rataskaevu tänava maja tuntud kunstnikule Michel Sittowile. Austusest tema vastu ongi restoran oma nime saanud. Aga mis kõige olulisem restoranil on menüü, mida siinmail veel nähtud pole. Meister Michel on Eesti esimene õunarestoran! Kunagisest antiigipoest on saanud restorani tilluke baariosa, söögisaalid (eraldi suitsetajatele ja mittesuitsetajatele) asuvad varem kasutamata seisnud keldris. Massiivsed seinad, kõrged võlvitud laed, mahe valgustus ja küünlad seinaorvades loovad toidu nautimiseks sobiva meeleolu. Ja just nautimiseks Meister Micheli toidud ongi.

Loe siit >>

Restoranil Fellini puudub keelepoliitika

Restoran Fellini asub Raekoja platsil, Hansapanga kontori kohal teisel korrusel, kuhu viib stiilselt kulunud keerdtrepp. Trepimademelt sai kaasa haarata restorani tutvustava pisivoldiku, mis oli paraku itaaliakeelne ja tutvustas Fellini Riias asuvat sõsarrestorani. Paar tillukest pilti voldikul andsid tunnistust Riia restorani suursugusest ja hubasest ning läbimõeldud sisekujundusest. Tallinna Fellini sellega ei hiilga. Saali akende all paiknevad neljakandilised lauad on külastajate hulgas populaarsed just Raekoja platsile avaneva ilusa vaate pärast. Et need kõik olid hõivatud, juhatati meid istuma välisukse kõrval tillukeses orvas asuva ümmarguse laua äärde, millele taldrikud ja joogiklaasid ei tahtnud kuidagi ära mahtuda. Tulevikus tasuks restorani omanikel panna selle koha peale pigem mõni lopsakas taim. Restoranis on veel üks, tüllkardinatega muust ruumist eraldatud kandiliste laudadega söögisaal, kuhu mingil põhjusel tol õhtul külastajaid ei juhatatud...

Loe siit >>

Killuke urbanismi Kadriorust, ning hea köök pealekauba

Kadrioru kant Tallinnas on juba ammu igatsenud üht tõeliselt head restorani, rääkimata sealsesse miljöösse sobivatest kohvikutest. Kui mujal ilmas kihab barokklosside ümbrus elust, siis Kadriorg on ikka veel kurvalt inimtühi ja avastamata kant. Nüüd on Kadriorus esimene sammuke paremate aegade poole astutud: endise trammidispetsheripunkti kohal, kohe trammide lõpp-peatuse kõrval, tegutseb juba mõnda aega urbanistliku moega restoran Kadriorg. Moodsalt minimalistlik arhitektuur ja sisekujundus, elegantsed lumivalged nõud ja muu säärane atribuutika seab restorani enam-vähem ühte ritta kesklinna modernsete söögikohtadega. Mulle meeldib rohkem restorani teise korruse rahulik elevandiluubee? ja tumehall tonaalsus. Kellele aga istub värvilisem palett, tõusku trepist kolmandale, kaminaga korrusele. Restorani urbanistliku õhustiku loomisele aitab kaasa taustamuusikaks valitud nu-jazz...

Loe siit >>

Idamaine elamus põiktänavas

Araabiapärase söögikoha Bazar populaarsus näitab, et külastajad leiavad hea köögiga restorani üles ka siis, kui seda on peaaegu võimatu leida. Kui paljud tallinlased, kaugemast rahvast rääkimata, teavad, kus asub Madara tänav? Või Tulika põiktänav? Vist mitte eriti paljud. Kesklinna poolt tulles Endla viadukti alt läbi ja Kristiine keskuse vastast paremale Madarasse. Siis mõnisada meetrit otse edasi, kuni - ärge mööda põrutage! - on vasakul põiktänav, seesama Tulika oma. Esmapilgul näikse tänavat ääristavat ainult endisaegsed tootmishooned, aga kui hästi peale passite, leiate ka Bazari üles. Ja järgmine kord on juba kergem kohale minna. Bazar reklaamib ennast kui Lähis-Ida roogi pakkuvat restorani. Idamaade hõngu õhkab ka sisekujundusest - sügavsiniseks tähistaevaks kujundatud laest, pehmetest pingipatjadest, vaipadest, peeglitest, omapärastest tikandiga lambivarjudest, samuti ettekandjate araabiapärastest hõlstidest.

Loe siit >>

India virvendus Vene tänaval

Vulisev akvaarium ja suurelehelised potipuud aitavad mööblil teid petta: olete india radћa, teil on aega küll, raha küll, vaadake menüüd, millised hõrgutised, tellige tohututes kogustes. Väga tahaks lasta end petta, lasta eksootikanatukesest kaasa kanda. Muusika, raamatud, filmid, restoranid - kõik see ju laiendab tavalist orav-rattas-elu, leevendab füüsilist rutiini vaimu kaudu. Elevandis toob pettuse ilmsiks kõige harilikum Euroopa kohvikumuusika: Amanda Lear, Shirley Bassey. Kummituslikud prillitoosi-kaverid mu ühe lemmikbändi Air lugudest (päris Air paneks mind india-luulusid unustama). Omanik, võtke ühendust, ma tean, kust saab bhangra, hindipopi, bollywoodi, indodubi ja isegi hindu pühamuusika plaate! Mis mulle Elevandis aga meeldib, see on moodi eirav mugav vanaemastiil sisekujunduses. Milleks meile kalk minimalism sisearhitektuuris? Et end moodsana tunda? Parem on tunda end mugavalt. Ajatult. Elevandi sisekujundus oma kaltsupatjade, massiivse mööbli ja lokkava taimestikuga aeg-ajalt tuleb moodi, aeg-ajalt läheb moest, moest täiesti sõltumata. See on sümpaatselt eluterve ja kutsub tagasi.

Loe siit >>

Hea uus Kloostri Ait avas uksed

Pärast mitu kuud väldanud remonti avas taas uksed Kloostri Ait, mis on nüüd palju avaram ja heledama kujundusega. Uuenenud aidas on müügilett tõstetud teise kohta ja saal jätab endisest avarama mulje. Mööbel on heledast puidust, saali laes on välja toodud laetalad. Metallist keerdtrepp on asendatud härrasmeheliku puidust trepiga, mida näeb vanalinnas vähe. Aknaid kaunistavad vitraaћid, seinte ääres seisavad sepistatud riidenagid. Alles on kamin ja klaver. Saalis leidub nii ümmargusi kui ka kandilisi laudu. Viimastele on laotatud roosad linad, mis koos laes rippuvate eluslilledega lisavad ruumile hubasust. Kujundus on muudetud palju heledamaks ja kuigi välja on toodud kivisein, ei jäta see külma ega kõledat muljet. Aida omanike Kristiina Soosalu ja Mare Ploomi (lisaks neile on omanikud veel Mihkel Jäätma ja Luciano De' Osti) ning mänedћer Sigrid Silbaumi sõnul oli renoveerimisel eesmärgiks luua lihtne ja kodune koht, kus kõigil oleks hea olla ja kuhu tahetaks ikka uuesti tulla.

Loe siit >>

Tallinki hotelli restoran peibutab maitsekusega

Ei maksa karta, et hotellide restoranides käivad söömas ainult turistid Tallinna vanalinnas kohtab neid kindlasti palju rohkem. Mai alguses Tallinna kesklinnas avatud Tallinki hotell tõmbab pilke uhke päikest peegeldava fassaadiga ja see omakorda tekitab tahtmist maja ka seestpoolt uudistada. Niisama hotellikoridore mööda jalutama ei kõlba küll minna, kuid toidukohad on avatud kõigile, oodates einestama ka linnarahvast. Lisaks elavas esituses kõlava klaverimuusikaga lobby-baarile on hotellis kaheosaline restoran. City Buffet & Restaurantis pakutakse buffet-toitu ning saab süüa kiire lõuna. Restorani teine osa, A`la Carte Tallink nimetab ennast aga selle teenuse osas maapealseks lipulaevaks, pakkudes Tallinki laevade a`la carte menüüd. Kuigi buffet-toidud tundusid vägagi isuäratavad, otsustame kaaslasega tellida eine table d`hote menüüst, mida võib nimetada vaese mehe a`la carte`iks hinnad on nimelt poole odavamad. Restoranis on kõik läbi ja lõhki maitsekas, alustades nõude valikust ja sisekujundusest ning lõpetades toitudega. Teenindajad on sümpaatsed ja hoolitsevad ning eriti head meelt valmistas see, et toidud toodi lauda ühel ajal. Toidu juurde pakutakse värskeid ja maitsvaid kukleid koos killu võiga...

Loe siit >>

Jaapanipärane toiduelamus vahva sisustusega sushimajast

Jaapanlaste tuntuimat suupistet sushit saab Eestis maitsta üsna vähestes kohades. See värskest kalast valmistatud toit tundub eestlastele lihtsalt veidi võõras. Sushit valmistatakse spetsiaalsest sushiriisist, mis sisaldab palju kleepainet, et riisi oleks võimalik vormida. Sushid liigitatakse kaheks. Nigiri on sushi, mida vormitakse käte vahel, riisipadjakesele asetatakse värske kala õhuke viil. Norimaki on aga sushi, mida vormitakse norilehti kasutades. Nori on merevetikatest kokku pressitud ja kuivatatud leht, millele tõstetakse riis ja vajutatakse see laiali. Keskele asetatakse näiteks kurgiriba, leht keeratakse rulli ja lõigatakse tükkideks. Sushit süüakse nii pulkadega kui ka sõrmede vahel. Juurde pakutakse marineeritud ingverit ja wasabi't vürtsika maitsega helerohelisest juurest valmistatud pastat ning sojakastet. Kuna sushiisu korral saab valida vaid väheste kohtade vahel ja Kullassepa tänaval asuva sushibaari Silk norimakid olid juba ära proovitud ning Narva maanteel asuv sushibaar millegipärast kinni pandud, langes valik Rataskaevu tänavas asuva Sushi House'i ja nigiride kasuks...

Loe siit >>

Truffe sobib vaid kohvitamiseks

Tartu Raekoja platsi, sinna, kus ennevanasti asus Postimehe raamatupood, on suve lõpul tekkinud prantsusepärane kohvik Truffe. Kohviku mõnusamat sorti urbaniseerunud laadis sisekujundus on segatud Tartule omase kerge boheemlaslikkusega. No et see päris Ģpealinna punnitajateģ stiilis paik ei oleks. Või et kohvikut Tallinna oaasiks Tartus kutsuma ei hakataks, nagu see kunagi Wildega juhtus. Kohvijoomis- ja söögikoha suurimaks vooruseks tuleks proovitud menüüosiste sunnil tunnistada sõbralik teenindus ning hea kohv ja maitsvad jäätisekokteilid. Proovitud pasta- ja pearoad ei vapustanud kuidagi, panid pigem õlgu kehitama. Ahjulõhe spinatikartuli ja grillaedviljadega koorekastmes (112 kr) rõõmustas oma serveeriguga küll silma, aga maitse julgen siiski arvata, et toidu tähtsaima osise poolest jäi taldrikutäis puiseks. Seda nii idee kui ka teostuse tasandil. Mis mõttes idee? Kas pole toiduga nii, et tegemist on loominguga? Vaba mõttelend on restoraniroa puhul primaarne ja 112-kroonine hind väiksemat mõõtu restoranimõttele ju pretendeerib. Või ma eksin?

Loe siit >>

Jasmine meelitab hiiglaslike toiduportsudega

Kuigi restorani Jasmine koduleht reklaamib seda hiina toidukohta ikka Mere puiesteel asuvana, kolis see veidi aega tagasi Tatari tänavale. Sisenemise järel tervitab meid klienditeenindaja, kelle Hiina päritolus pole mingit kahtlust. Siis uuritakse, kas suitsetame või mitte, ja juhatatakse vastavasse restoraniossa. Tegu on silmanähtavalt idamaise kohaga: Mere puiesteelt tuttavatele meeleolu loovatele idamaistele laternatele ja piltidele on lisandunud uhked laemaalingud. Mittesuitsetajate poolel pakub silmailu akvaarium mõne suure kalaga, on ka väike lastenurk. Eelroaks võetud küpsetatud mais maapähklitega (40 kr) üllatab portsjoni suurusega. Tundub, et vaid sellest roast võikski kõhu täis süüa. Paneeritud maitsestatud maisiteri nokkides poeb vägisi pähe mõte, et see oleks hea alternatiiv kinodes pakutavale popkornile.

Loe siit >>

Ameerikalik diner otsekui endisaegsest filmist

Maleruuduline põrand, pin-up-tüdrukute ja laiade Ameerika autodega seinamaalingud ning jukebox, kust kõlab rock-n-roll. Laiad lauad ja veel laiemad pehmed kandilised istmed. Avarad aknad. Pikk kitsas saal, mille keskmes on lett. Nagu otse filmist võetud Ameerika diner. Sisekujunduselt on 60`s Grill väga kosutav vaheldus kõigile neile üledekoreeritud söögikohtadele, mille sisustuse sigrimigri võimendavad veel sea silma suurune telekas, kust jookseb tummalt kodumaiste kanalite seebivalik, ning üle saali räuskav tümpsuraadio. 60`s Grilli omavahel stiilselt sobiv sisustus jätab ka silmale hingamisruumi. Kogu üldisele puhtale stiilsusele pakub väljakutset menüü. See on lühike, aga see-eest täis uskumatult peeneid ja Ģüledekoreeritudģ nimetusi. Miks ei võiks täiesti tavaline jäätisevalik okolaadiga olla jäätisevalik okolaadiga? Miks peab selle Alaskaks nimetama?

Loe siit >>

Tükike Taid kolis Tallinna

Hiljuti Tallinna kesklinnas Roosikrantsi tänaval avatud Tai pealinna nime kandvat restorani on veidi raske leida. Tänaval seisab küll sinna kutsuv silt, kuid majadavahelisse kangialusesse astudes vaatab vastu pimedus. Uksi katsudes leiab tee õigesse kohta siiski üles. Restoran asub keldris. Siiski on tegemist ülimalt meeldivate ja hubaste ruumidega. Sisekujundus on moodne, kuid tagasihoidlik. Ei mingit pillavust ega maitsetust pruunid seinad ja lauad, heledad diivanid, orhideed, taustaks mängib vaikselt idamaine muusika. Bangkoki menüü on üsna rikkalik, seal leidub suupisteid, salateid, suppe, karriga toite, praetud lihatoite ja mereande, taimetoite, riisi ja nuudleid ning magustoite. Roogades on üsna palju kasutatud karrit, kookospähklit ja kalganirohtu. Viimane, ingveri lähedane risoom on levinud Kagu-Aasias ja just Tais, kus seda lisatakse enamasti suppidesse. Grillitud kana-, sea- ja loomalihavardad marineeritud kurgi ja maapähklikastmega (98 kr) kujutavad endast kuut keskmist lihavarrast, mille juurde käib ühes pisikeses kausikeses kaste ja teises paar ampsu kurgisalatit. Liha on väga hästi küpsetatud, pehme ja parajalt maitsestatud. Igati toekas isutekitaja, mille järel väga lihast rooga enam ei ihaldagi...

Loe siit >>

Duubel kaks House'is jäi esmakohtumisele alla

Võib-olla polnud see kõige parem mõte kohe 2. jaanuaril uut söögielamust jahtima minna, kuid teisalt miks ka mitte olin ju enese pühadeaegse surnuks söömise asemel võtnud ette teadliku ja pisut peenutseva ekskursi kaugete maade retseptide manu. Verivorsti ja hapukapsaste asemel mekutasin safranis küpsenud lamba, kõrvitsasupi ja hautatud haugi kallal, kõike oli parasjagu ja maitseelamused põnevad. Seega ei olnud üldse paha enese hellitamist väikeste jaapani hõrgutistega jätkata. Lisagem juurde tõsiasi, et sada inimest mahutavas restoranis sõime kolleegiga kahekesi ja seega tõotas ka teenindus tulla enam kui püüdlik. Üks oluline nüanss muutis valiku 2005. aastal Hõbelusikaga pärjatud Tallinna vanalinnas asuva Ģjaapanlaseģ kasuks aga eriti lihtsaks: kaks aastat tagasi sain siitsamast ühe elu parimatest maitseelamustest ning võrdlesin kõiki linna peal pakutavaid sushisid siinsete kokkade peadpööritavatesse kulinaarsetesse kõrgustesse tõstetud väikeste imedega. Ütlen ausalt kõik ülejäänud jäid Rataskaevu tänava Sushi Housei omadele alla. Niisiis tõttasingi läbi vihmamärja linna esmakohtumise muljetest elevil oma Ģsüdamevallutajaģ poole.

Loe siit >>

Gruusia pubi väsitab silma ja kõrva

Tallinnas Vabaduse väljakul ühes keldris asuvasse Gruusia pubiks nimetatud Iraklisse sisse astudes tervitavad kliente pimedus ja vene keelt rääkiv ettekandja. Mõne aja pärast harjuvad silmad hämarusega ja hakkavad juba üht-teist seletama. Pime on Iraklis seepärast, et korralikke valgusteid seal pole, nende aset täidavad imepisikesed elektrisinised lambikesed laudade kohal. Muidu on sisekujundus tagasihoidlik ja maitsekas, bambusest ja pilliroost detailid sobivad kokku ega moodusta pillavat sigrimigrit. Midagi gruusiapärast see paik samas küll ei meenuta. Kui silmi häirib pimedus, siis kõrvu vali tümpsmuusika, mis sobiks ehk ööklubisse, kuid mitte päevasesse toidukohta. Nurgas näitab teler venekeelset kanalit. Esimestele pettumustele vaatamata on meie ootused toidu suhtes veel üsna suured. Peaks ju Gruusia köök kujutama endast rikkalikku toidulauda, mida katavad eelkõige alõkid ja muud liharoad. Menüüd sirvides selgub aga, et gruusiapäraseid roogi pakutakse Iraklis väga vähe. On vaid mõned omletid, alõkid ja eelroad, muidu koosneb menüü tavalistest salatitest ja praadidest, ja magustoite pole üldse.

Loe siit >>

Pärnu trahteril Kuld Lõvi on lootus taas elule ärgata

Üle kahe aasta müügis olnud Kuld Lõvi trahteri plaanib osta ja selle taas avada seal varem seitse aastat menukat meelelahutuskohta pidanud ärimees Aivo Karu. Karu müüs Kuld Lõvi maha 2001. aastal ja uued omanikud panid meelelahutuskoha 11,5 miljoni krooni eest kinnisvarabüroo LVM vahendusel müüki 2004. aasta sügisel, kirjutab Pärnu Postimees. Paar aastat suletud ustega seisnud Kuld Lõvi avatakse külastajatele taas 2. veebruaril. Tõsi, praegu ei saa seda veel sajaprotsendiliselt väita, sest notari juures on trahteri ost plaanis vormistada alles ülehomme, rõhutas Karu. Üle selle läve astunud inimeste mälestustes legendaarse kuulsusega trahteri avapeo esinejaks on kutsutud niisama legendaarne ansambel - Propeller koos Peeter Volkonskiga. Pärast avapidu ei jää Kuld Lõvi siiski igaks nädalavahetuseks avatuks. ĢTeen maja lahti siis, kui midagi suurt ja väga kvaliteetset on pakkuda,ģ sõnas Karu. Ta arvas, et esialgu on trahter avalikeks ürituseks avatud umbes kolm korda kuus. Esimestel kuudel on plaanis suuremat rõhku panna era- ja firmapidude korraldamisele. Säärasteks pidudeks on Kuld Lõvi juba broneeringuidki vastu võtnud.

Loe siit >>

India restoranis napib meeleolu

Aja jooksul erinevaid kohti peitnud viisakast kangialusest Tartus leiab praegu india restorani ja baari Tajmahal. Uue kohanimega kaasneb küll menüümuutus, kuid sisekujundus püsib läbi aastate ehmatavalt sama. Tajmahalis hakkab pisut kõhe mustadest ja hallidest kiviplaatidest põrandad ja poolenisti ka seinad pärinevad tõenäoliselt eelmisest kümnendist, aga magusat nostalgiat see paraku ei tekita. Erilist soojust ei lisa ka mitmes nurgas kükitavad kunstlilled, kõik näeb välja väsinud. Esimest ehmatust kunagisest ülimoodsast sisekujundusest leevendab siiski rahulik ja vaikne taustamuusika. Väljas on üleval kogu rikkalik menüü, nii et restorani hindade ja toiduvaliku sobivust oma rahakotile ning maitsele saab hinnata juba enne sisenemist. Endale meelepäraseid roogi saavad valida nii taimetoitlased kui lamba-, sea-, looma- ja kanaliha austajad, lisaks leiab suures valikus mereande, suppe, wrap'pe, salateid ja magustoite. Teenindaja on ülipüüdli-kult aga meeldivalt sõbralik ja abivalmis ning menüüga laua juures juba enne, kui oleme saanud istet võtta. Ehk sellepärast, et labürindilises ruumis on pärast tööpäeva lõppu lisaks meile kahele ainult paar laudkonda.

Loe siit >>