Estonian Restaurants

Killuke urbanismi Kadriorust, ning hea köök pealekauba

Kadrioru kant Tallinnas on juba ammu igatsenud üht tõeliselt head restorani, rääkimata sealsesse miljöösse sobivatest kohvikutest.

Kui mujal ilmas kihab barokklosside ümbrus elust, siis Kadriorg on ikka veel kurvalt inimtühi ja avastamata kant.

Nüüd on Kadriorus esimene sammuke paremate aegade poole astutud: endise trammidispetsheripunkti kohal, kohe trammide lõpp-peatuse kõrval, tegutseb juba mõnda aega urbanistliku moega restoran Kadriorg.

Terviklik õhustik

Moodsalt minimalistlik arhitektuur ja sisekujundus, elegantsed lumivalged nõud ja muu säärane atribuutika seab restorani enam-vähem ühte ritta kesklinna modernsete söögikohtadega. Mulle meeldib rohkem restorani teise korruse rahulik elevandiluubee? ja tumehall tonaalsus. Kellele aga istub värvilisem palett, tõusku trepist kolmandale, kaminaga korrusele.

Restorani urbanistliku õhustiku loomisele aitab kaasa taustamuusikaks valitud nu-jazz. Just muusika koha pealt talitavad paljud kohalikud söömispaigad valesti, mängides iseäranis kõvasti maitsmis- ja muid meeli häirivat rämpsraadiot.

Kadriorust lahkudes aga mõtlete, kas üldse muusika mängis. Kui lauakaaslasega vestelda saite, on restoranipidajad teie meeltel osavalt ja õigesti mänginud. Tänapäeva restoran on asutus, mis peab mõjuma positiivselt kõigile meeltele.

Peamiselt itaalia ja prantsuse kööki pakkuvas Kadriorus maitseb söök oivaliselt. Ka teenindajad ei riku külalise tuju morni näo ega pärimistele mokaotsast poetatud Ģei teaģ-ga.

Menüü ja veinikaart on rikkalik. Veinidest on valikus nii Ģitaallasiģ, Ģprantslasiģ kui ka Iisraeli ja Austria veinitoodang. Hea meel on sellest, et restoranis pakutakse klaasitäie kaupa rohkemat kui vaid üht veini. Isegi vahuveini saab klaasiga.

Hõrgud road

Kaaslane proovib eelroaks värsket austrit (36 kr tk), mida pakutakse vaid nädala teisel poolel. See on kenasti jääkuhilal, kõrval sidrunipress koos sidruniviilakaga. Maitseb värskelt ja kergelt meresoolaselt, nagu peab. Sellele järgnenud klassikaline kalasupp (75 kr) on senikogetuist üks toekamaid.

Ise proovin eelroaks radicchio salatilehele sätitud avokaadosalsat küüslaugusaiakestega (80 kr). Värskelt röstitud saiaviilud on hõõrutud eheda küüslauguga. Mõnusmõrkjat maitselisa annavad vajadusel sidrun ja kaste, milles aiman pestot. Muide, restorani peakokk Andrei Smakov olevat hea kastmespets, nii tasubki just ses osas tema kunsti proovida (kokka aga tuntakse kastmest).

Pearoaks tellime kala: röstitud merihundi gratääni kahe kastme ja porrupüreega (210 kr) ning elaval tulel küpsetatud forelli, lisandiks grillkartul ja tartar-kaste (kokku 150 kr). Nende saatjaks valime Itaalia valge veini.

Põneva maitseelamuse pakub merihunt, mis lebab suure taldriku keskel, kahe erivärvilise serveerimisnõud pooleks jagava kastme sees. Elaval tulel küpsetatud forell aga annab silmad ette paljudele senimaitstuile. Nagu palusin, tehti see keskmiselt küps (medium), liha on õhuline ja õrn ning seda pole ülemäära sidrunipipraga maitsestatud. Tartar-kaste, mille juurde tellisin, on isegi liiast, sest kala ise on niivõrd hõrk, eheda Ģlõkkemaitsegaģ ja mahlane, et kõrvaliste maitsetega polekski seda rikkuda vaja.

Kõigi roogade kõrvale pakutakse sooja ja värsket krõbeda koorikuga itaalia saia.

Ehkki Kadrioru kreembrülee on kiidetud kaup, magusroaks kõhus paraku ruumi ei jätku.

Eelroad: bruschetta tomati ja mozzarella juustuga (75 kr) või foie fras ehk hanemaksa ja karamellistatud sibulaga (90 kr).
Supid: Kana-brokkolisupp juustukroketitega (75 kr), tomati-basiiliku püreesupp (75 kr).
Pearoad: Mascarpone-juustu ja päikesekuivatatud tomatitega täidetud kanafilee brokkolipüreega (175 kr).
Pasta: Nelja juustu pasta (90 kr), puravikupasta (110 kr).
Desserdid: juustukook vaarikakastmega (60 kr), grillitud puuviljad tequila ja pruuni suhkru marinaadis (75 kr).
Klaas Lõuna-Aafrika Sauvignon Blanci maksab 55 kr, Hispaania vahuvein 70 kr.

Britt Rosen

Postimees