Estonian Restaurants

Duubel kaks House'is jäi esmakohtumisele alla

Võib-olla polnud see kõige parem mõte kohe 2. jaanuaril uut söögielamust jahtima minna, kuid teisalt miks ka mitte olin ju enese pühadeaegse surnuks söömise asemel võtnud ette teadliku ja pisut peenutseva ekskursi kaugete maade retseptide manu.

Verivorsti ja hapukapsaste asemel mekutasin safranis küpsenud lamba, kõrvitsasupi ja hautatud haugi kallal, kõike oli parasjagu ja maitseelamused põnevad.

Seega ei olnud üldse paha enese hellitamist väikeste jaapani hõrgutistega jätkata. Lisagem juurde tõsiasi, et sada inimest mahutavas restoranis sõime kolleegiga kahekesi ja seega tõotas ka teenindus tulla enam kui püüdlik.

Kõhu saab täis

Üks oluline nüanss muutis valiku 2005. aastal Hõbelusikaga pärjatud Tallinna vanalinnas asuva Ģjaapanlaseģ kasuks aga eriti lihtsaks: kaks aastat tagasi sain siitsamast ühe elu parimatest maitseelamustest ning võrdlesin kõiki linna peal pakutavaid sushisid siinsete kokkade peadpööritavatesse kulinaarsetesse kõrgustesse tõstetud väikeste imedega. Ütlen ausalt kõik ülejäänud jäid Rataskaevu tänava Sushi Housei omadele alla. Niisiis tõttasingi läbi vihmamärja linna esmakohtumise muljetest elevil oma Ģsüdamevallutajaģ poole.

Kenasti tervitatud ja mantlid varna riputatud, tekkis aga kohe tunne, et oleme justkui vales kohas: tühi restoran kajas hoogsa Ladina-Ameerika rannadisko helidest ega passinud siia teps mitte. Seda enam, et laua ääres oli muusika valjuse tõttu üsna raske rääkida.

Pole hullu, mõtlesin kohe ulatatakse mulle jasmiinilõhnaline aurav väike valge käterätik ja sushi-rituaal võib alata! Aga rätikuid ei toodud, ei kohe ega ka hiljem. Toodi aga majapoolne väike isutekitaja: soojad saiad, küüslaugu-maitserohelise või, maitsvate päikesekuivatatud tomatite ja oliividega. Abiks ikka!

Menüü on korralikule toidukohale omaselt eeskujuliku valikuga. Kohe sai selgeks seegi, et Houseis ei jää nälga ka need, kes sushile siiski harjumuspäraselt liha või kala eelistavad, taimetoidust peavad või pastat armastavad kõike on! Alates foie grast kuni filotainas küpsetatud kanafileeni, austerservikusupist pannkookideni vanillijäätisega. Viimane on näide lastemenüüst. Ka lisandite valik on täiesti olemas: riis, nuudlid, grillitud või vokitud aedviljad.

Miskit jäi puudu...

Tellisime safraniga maitsestatud kana-austerserviku supi (105 kr), mis maitses väga hästi ja nägi tuhmis talvepäevas välja nagu taldrikule püütud päike. Klassikalise Kyoto sushi valik koos lõhe, värske kurgi ja suitsuangerjaga (152 kr 10 tk) polnud ka halb valik.

Serveeriti seda muidugi kenasti ülikange, mürk-rohelise wasabi-pasta, marineeritud ingveri ja soja-kastmega ning arvata võib, et nii palju me siin Maarjamaal siiski juba toiduharidust oleme saanud, et nende lisanditeta sushi söömist enam ette ei kujutagi.

Abivalmis ettekandja oli nõus küll kenasti seletama, mis on mis, kuid lõppkokkuvõttes ei öelnud ta midagi enamat kui seda, mis menüüski eesti keeli kirjas seisis. Aga ma ei noriks selle kallal, hea tahe maksab ka midagi.

Tellitud jasmiinitee kannust jätkus kahele siiski väga napilt ja olgu siinkohal öeldud, et eriti siis, kui olete vürtsikate maitseelamuste jahil, tuleks igaühele siiski oma teepott tellida.

Põnevaks ja üllatavaks osutus magustoit puuviljad kuuma kitsejuustu ja pähklitega. See eksootiline elamus läks meile kahe peale kokku maksma 370 krooni ja ei saa kurta, et kõht oleks tühjaks jäänud vastupidi. Kuid midagi jäi siiski kogu selle Ģpriiskamiseģ juures puudu. Mine sa võta kinni, mis see täpselt oli...

Restoran House Tallinnas

Rataskaevu 16.

Avatud TL 1224, P-E 12-23.

Riina Luik

Postimees